Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 1885. aastast alates.
Koori nimi sümboliseerib koori kodukiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.


Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette võetud muusikaettekannet võiks pidada lausa ajalooliseks kõrghetkeks.

1932. aastal esitati koos solistide ja orkestriga Kuressaare Eesti Seltsi saalis Franz Joseph Haydni oratoorium „Loomine”. 1933. aastal tuli Kuressaare Laurentiuse kirikus kahel korral ettekandele Georg Friedrich Händeli oratoorium „Juudas Makabeus”. Mõlemat suurvormi juhatas tollane kirikukooride juht ja organist ning Kuressaare Eesti Seltsi kooride ja teatri muusikajuht Joosep Aavik.

24. detsembril 1880 esines esmakordselt eesti koguduse jumalateenistusel kümneliikmeline meeskoor, mida juhatas Jüri Etruk. Tema juhatusel astus 1885. aasta esimesel advendil esmakordselt üles ka senise meeskoori baasil loodud koguduse segakoor.
Vanimaks teadaolevaks lauluks segakoori Sauer repertuaaris peaks olema saksa helilooja Georg Joseph Vogleri „Hosianna”.
Segakooril Sauer on muusikajuhte ja dirigente olnud palju. Esimeseks koorijuhiks oli aastatel 1885–1912 Jüri Etruk. Koori on juhatanud veel Joosep Aavik, Otto Tambur, Anne-Mai Salumäe, Tiina Luhamets, Ludmilla Toon, Ester Naagel, Madli-Maarja Vainokivi, Jaanus Torrim ja Ester Soe. Praegu juhatab koori Anneli Tarkmeel ja kontsertmeister on Rita Naaber.

Tavapärasema koorielu hulka kuuluvad iganädalased kooriharjutused, mis toimuvad olulisemate esinemiste eel lausa mitu korda nädalas. Esinemisi on kooril olnud ja tuleb loodetavasti ka edaspidi mitmeid. Olulise osa moodustab laulmine jumalateenistustel.
Peale selle on esinetud Saaremaa maakirikutes, külas on käidud sõpruskogudustel Eestimaal ja ka raja taga, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Tšehhimaal.
Pikemaid väljasõite on korraldatud ka Eestimaal. 2017. aasta augustis külastas koor Kuressaare Laurentiuse koguduse eestpalve kogudust – Vastseliina Katariina kogudust. 2018. aastal oli Laurentiuse kiriku eestpalve koguduseks Rapla Maarja-Magdaleena kogudus ja neid külastati 2018. aasta oktoobris.
Osa on võetud vaimulikest laulupidudest Pärnus ja Tartus, üldlaulupidudest „ÜhesHingamine” ja „Aja Puudutus. Puudutuse aeg.” Tallinnas ning Saarte praostkonna laulupühadest.

Jätkugu segakooril Sauer väärikust oma nime auga edasi kanda ning teenida Issandat rõõmuga!
Teksti* koostas Anneli Tarkmeel, november 2018

* Teksti kirjutamisel on kasutatud ajalehes „Eesti Kirik” 16. veebruaril 2011. aastal ilmunud artiklit „Segakoor Sauer tähistas 125. aastapäeva”, mille autoriks on Rainer Rein, segakoori tenor.

Laurentiuse kiriku Sauer orel

Kiriku esimese oreli kohta leidub ajalooürikutes ainult lühike märkus: “Oreli on ehitanud oreliehitaja Thal Paidest”.

1881. aastal sai kirik uue 19 registri, kahe manuaali ja pedaaliga oreli, mille ehitajaks oli tuntud orelimeister Wilhelm Sauer firmast “Sauer” Frankfurdist Oderi äärest ja kannab oopusenumbrit 341. Oreli püstitamist alustati vana kalendri järgi 2.septembril 1881 ja 1. oktoobril anti orel asjatundja vahendusel kiriku eestseisusele üle. Oreli pühitsemine toimus uue kalendri järgi 31. oktoobril 1881. aastal usupuhastuspühal. Suurt rolli uue oreli ehitamise organiseerimisel mängis tollane Kuressaare organist Johannes Masberg.

 

Nimetatud orel teenis kogudust 2002. aasta kevadeni, kuigi selle puitkonstruktsioon ja prospekt olid valdavas osas kahjustunud puidusööbikute poolt. Edasistel aastatel oli koguduses kasutusel digitaalorel “Allen”.

1996. aastal asutati EELK Kuressaare Laurentiuse Kiriku Oreli Taastamise sihtasutus Sauer, mille eesmärgiks oli oreli taastamine ja selleks vajalike rahaliste vahendite leidmine. Oreli taastamisel oli eesmärgiks säilitada põhijoontes oreli karakteerne romantiline olemus, seda täiendada ja laiendada vastavalt tänapäeva interpretatsiooni nõuetele ja kasutada ära uuemaid tehnilisi lahendusi, kuna Saaremaal ei olnud varem ühtegi kontsertorelit.

2006. aastal alustati Sauer oreli rekonstrueerimist. Sõlmiti leping sihtasutuse Sauer ja Kriise Oreliehitus OÜ vahel, eesotsas orelimeister Hardo Kriisaga.

Kirikuaasta teise advendi eelõhtul, 7. detsembril 2013. aastal pühitseti renoveeritud Sauer orel. Oreli pühitsemisele järgneval kontserdil kõlas kaheksa Kuressaare koori ja solisti esiettekandes Jaanus Torrimi Te Deum.