Kui öeldakse, et ilu on vaataja silmades, võib sama öelda ka usu kohta. Meie usule ei peaks olema takistuseks see mida me näeme. Usk näeb nähtamatut ja muudab teiste sõnadega selle, mida teised ei näe, uskuja jaoks tegelikkuseks.

Kolmanda paas­tuaja pühapäevaga on seotud piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest mis on seotud Ülestõusmispühadele eelnev ajaga kus nii algkirikus kui tänapäeval mitmetes kogudustes valmistuvad leeriõppijad ristimiseks. Selle ettevalmistusprotsessi käigus eemaldatakse inimese hingest, maalirestauraatori kombel need kihid mis on varjutanud või katavad algset. Nii nagu vaimulikud, teavad ka restauraatorid, et selle protsessi käigus võib paljastuda ka palju ebameeldivat. Kirikule on Issand andnud muuhulgas ka meelevalla kurjuse võimu väljaajamiseks.

Juudid said vihaseks kui Jeesus neile ütleb, et nad on pimedad tõe suhtes iseenda kohta. Ta osutab, et ainus vabastav tõde tuleb jäägitust pühendumisest temale, kuna aga tema sõnad „ei mahu neisse“, jäävad nad vaimulikus mõttes orjadeks. Kui sinu astja on täis siis see mis sinna juurde pannakse, enam juurde ei mahu. Paastuaeg on selleks, et oma astja tühjendada üleliigsest, lasta see Jumalal puhastada, et ta võiks selle täita oma sõnaga milles on elu.

Selle pühapäe­va teema kutsub meist igaühte mõtlema sellele, kelle või mille poole on tõstetud meie silmad ja millest soovime oma elu ja hingeastjat puhastada?

Jumal, meie taevane Isa,
Sina läkitasid oma Poja maailma, et Ta puhastaks meie hingeastja kõigest sellest mis takistab meid tegemast rahu Sinu ja ligimesega.
Kingi meile avatud süda, et me Kristuse armastust ja kuulekust
mõistaksime ja järgiksime Teda,
kes Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb
igavesest ajast igavesti.