Paastuaja 4. pühapäevase eelsel laupäeval toimus Ridala kirikus koguduse õpetaja Küllike Valgu 60 sünnipäeva tähistamise tänujumalateenistust, mille teemaks on Eluleib ja jutluse aluseks pühapäeva epistel  1 Pt 2: 1-3

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.

Apostel Peetruse üleskutse elada elu mis toob au Jumalale seisneb selles, et seda ei pea tegema keegi meie asemel, vaid selleks oleme kutsud meie selliste andidega, nagu Tema on meile kinkinud. Kui Jumal on meid kutsunud, siis on ta meid ülekantud tähenduses asetanud keset areeni või näitelava paljude inimeste pilkuda alla, kus me ei saa lihtsalt istuda käed rüpes.

Vastupidi, oleme küllap kogenud, et elu kristlastena on vaimulik võitlus hommikust õhtuni, kus meil tuleb maha panna see mis meid selles võitluses takistab. Tänase pealaulu viimases salmis oleks nagu antud lubadus:  Su nimel õndsa rõõmuga ka meie valmis võitlema. Kirjas Efesose kogudusele nimetab Paulus seda endiste elukommete hülgamiseks ehk: „Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus.“ Ef 4: 22

Moosese seaduse kohaselt pidid iisraellane tähistama paasapühi hapnemata leivaga nii, et nad mitte üksnes ei tohtinud hapendatud leiba süüa, vaid pidi kodust kõrvaldama kogu haputaigna. Jumala rahva liikmetele ei sobinud paasapühade ajal jätkata samasugust elu, nagu ta elas ehk sinnamaani, vaid tal oli eesõigus süüa erilises paigas erilist leiba.

Seda juutide vana tava näiteks tuues ütleb ap. Paulus Korintlastele, et nad peaksid loobuva vanast haputaignast mis on kõige selle võrdkujuks, mis ei sobi kristalse ellu. Jumala armastus ei sobi kokku ebasündsa käitumisega. Kui me palume patutunnistuses andestust, palume andeks seda, mida oleme teinud oma mõtte, sõna, teo ja tegematajätmisega. Kui meie teod on nii ehk teisti kellegi jaoks nähtavad, siis tegematajätmise hulka võib arvata ka andeksandmatu südame. Ehk me võime endaga kaua kaasas kanda kellegi vastu andeksandmatust või tüli hõõguvaid süsi. Sellel nädala alguses oleks juhtunud enda kodus õnnetus, kui pimedas toas lükkas pereliige enne magama minemist ahju siibri kinni panemata tähele, et ahju all on veel hõõguvad söed. Paari minuti jooksul täitusid toad vingusuitsuga, aga tänu Jumalale ärkas abikaasa üles ja päästis olukorra halvemast. Me peame olema valvel, et mingi vana tüli või vimm ei mürgitaks inimeste vahelisi suhteid mis võib- olla ohuks ka kogudustes.

Seepärast ei soovita kellelgi hilisõhtusel ajal ka vastata e-kirjadele enne, kui neid hommikul puhanuna uuesti üle lugeda, kuna me võime kirjutades ja kiirustades panna kellegi jaoks põlema mingi kustunuks arvatud söe, mis sooja asemel võib halvimal juhul ohustada ka meie surematut hinge.

Kui Jumal on Jeesuses Kristuses meie peale halastanud, siis toob see meie igapäevases elus esile ka armastuse tegusid. Selleks, et inimesed võiksid igatseda ja vastu võtta Eluleiba, tuleb mõnikord murda neile ka enda leivakäärust pool ja jagada teelolijaga oma kuube. Sõnum soojast toast ja toidust on Martna kogukonnakohviku kaudu levinud kümnete kilomeetrite kaugusele ümbruskonda. Just sellest perimeetrist tulevad inimesed selleks, et saada oma igapäevast leiba, mille Küllike on koos oma abilistega neile päevast päeva valmistanud.

See ei ole mitte üksnes leib mida seal pakutase, vaid ka lahke sõna ja rõõmus pilk. Vaid need, kes juba varahommikul tulevad kööki selleks, et panna potid tulele ja enne seda tihti omaenda leivast panna laulale ande, et tulijatel oleks mida süüa, on kõnetanud pajusid külalisi, aga ka ümbruskonna inimesi, kes oma enda pere ja töö kõrvalt on teinud heast südamest vabatahtlikku tööd.

Kogudus ja kogudus on see koht, kus me saame jagada seda, mida Jumal on meile kinkinud. Tema kasutab meie ande ligimeste heaks, kui me anname need tema teenistusse. Mitmel korral on siinsed kogudused pidanud tõdema, et raha arvete või riigimaksude tasumiseks napib. Kui siis koguduse õpetaja on selle olukorra toonud Jumala ette, et on Issand avanud kellgi südame, et teha just selline annetus mis on katnud sellel hetkel koguduse hädapärased vajadused.

Apostel Paulus tunnistab Korintose kogudusele: Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale, sest selle teenistuse kaudu antud abi mitte ainult ei leevenda pühade puudust, vaid muutub ka rikkalikuks Jumalale antud rohke tänu kaudu. 2 Kr 9: 10-12

 Nii nagu inimene tunneb nälga ja igatseb süüa leiba, igatseb meie surematu hing Jumala järele. Üksnes Jumala Sõna ja armuvahendite ehk ristimise ja armulauaosaduse kaudu kasvab meie sisemine inimene armus ja Kristuse tundmises. Kasvamiseks on vaja piima asemel ka tahkemat rooga. Kellelgi on vaja anda algõpetust ehk nagu lapsele piima, aga täiskasvanu soovib tahkemat toitu. Seda kõike pakub meile Jumala Sõna piiblis, ilma selleta ei toimu vaimulikku kasvu.

Meie rahvas on viimase 500 aasta jooksul kasvanud emakeese Jumala sõna ja vaimulike laulude najal. Sellelt aluselt on võrsunud tänane põlvkond tihti ka tundmata seda rikkalikku pärandit, mida meie vanemad on meile pärandanud. Tänagi peame seda teenistust vanas Ridala kirikus mis tunnistab põlvkondade järjepidevusest, kus inimesed on sajandeid kuulnud Jumala sõna ja võtnud vastu Kristust, kui ta on tulnud koguduse keskele oma püha ihu ja vere sakramendis armulaual. Laulik ütleb: Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Ps 34: 9

Maitsmine tähendab seda, et leiba ei ole mitte ainut vaadatud, vaid sellest on saadud ka osa. Me oleme saanud kogeda, kuidas Jumala Sõna varustab meid kõige vajalikuga. Ennekõike tähendab see osadust meie Issandaga. Jumala sõna mis on tänaseks 287 aastat eestikeelsena meie rahva lugemislaual toidab meie vaimu, andes meile ka keset turbulentseid aegu käesolevas maailmas tulevikku ja lootust. Täna on emakeelepäev ja tähistatud sai raamatuaastat, ehk emakeelne Jumala sõna on alguse saanud kirikust. Jumala sõna lugemine, kuulmine ja kuuldu rakendamine oma elus annab meie elule selle õige maitse.

Nii nagu Sõna on saanud lihaks ehk Jeesus on sündinud inimesena, ei ela ka meie sellest maailmast lahus. Meid kohtavad samad küsimused ja raskused, nagu need puudutavad ka inimesi meie kõrval. Kuigi meie käed, jalad ja riided võivad mitmel moel tööd tehes määrduda, on meie süda sellest hoolimata taevas. Elades meile antud ajas, avanevad meile aeg-ajalt võimalused tunnistada oma ligimestele sellest, mida Jeesus Kristus on teinud kõikide inimeste eest.

Tänase teenistuse päevalauluks "Su töö on see, oh Jeesus Krist" on Ridala koguduse õpetaja leerilaul. 35 aastat tagasi Tallinna Kaarli kirikus, kus ta  200 leerilapse hulgas altari ees seistes ja lauldes. Selle laulu sõnum teda kandma läbi elu käänuliste teede siia, Ridalasse.

„Sa, Jeesus, käisid taevateed, Sind koormas ristipiin. Nii jõuavad kord sinna need, kes Sinu omad siin. Siis anna meile osa Sa nii ristist kui Su riigist ka. Vii meid ja oma riigi töö Su risti läbi võidule, Su riigi töö vii ristis võidule“

+ Anti Toplaan 

Tänujumalateenistusel osalejad                                       Foto: Illimar Toomet