Jeesus ütleb: Hoia mu lambaid kui karjane! (Jh 21:16)                    

Austatud president, kindralid, Kaitseliidu juhid ja reservohvitseride kogu liikmed, diplomaadid, vaimulikud, koguduse liikmed ja külalised.

Võidupühale pühendatud tänujumalateenistuses Tori sõjameeste mälestuskirikus kannab olulisi ja märgilise tähendusega sündmusi meie ajaloost, käesolevast hetkest ja tulevikust.

Nii nagu vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetav, tuleb kanda hoolt selle eest, et ka taastatud traditsioone jätkatakse ka pärast meie lahkumist, aga seni, kuni me oleme veel ametis, tegevteenistuses või siis vabatahtlikuna reservis, oleme kuni surmani teenistuses Kristuse sõduritena.

Sellise koha, kuhu tulevad põlved saavad tulla Jumalat tänama elu ja vabaduse eest ja kus langenud sõjameeste põrmud saavad puhata rahus ja oodata ülestõusmise päeva, on rajanud Tori kiriku näol paljud tublid mehed ja naised. Siin saame tänada Jumalat, kellelt tuleb meile vabadus ja lootus ning kes annab jõudu võidelda head usuvõitlust.

Nii mere kui piiririigina Venemaa kõrval, manitseb meie ajalooline kogemus meid oma idanaabri suhtes ettevaatusele, millest tunnistab ka traagiliselt hukkunud reisilennuk „Kaleva“ meeskonna ja reisijate hukkumine 14. juunil 1940 aastal, kelle hulgas oli nii USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Soome kui Eesti kodanikud.

Koostöös kõigi nende aga ka teiste demokraatlikke riikide esindajatega, astutakse nii täna kui igal päeval samme, et seista vastu katsetele kehtestada suurriikide poolt oma naabrite üle mõjuvõimu, püüdes seejuures muuta arusaamu nii ajaloost kui tänapäevast.

Kõige tänuväärsemaks ja olulisemaks aluseks meie enda maa ja rahva puhul on meie kodanike kaitsetahe, ning riigi ja omavalitsussektori kõrval vabatahtlike organisatsioonide panus, kellest Kaitseliidul on Võidupüha tähistamisel keskne roll. Neid, kes on kord olnud võitluskaaslased, seob vendlus ja teineteise toetamine, mida kinnitab ka igal aastal Eesti Reservohvitseride Kogu ja  Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmete ja koostööpartnerite tunnustamine.

Kohaliku kogukonna ja koguduse jaoks on tänane päev olulise tähendusega Hanno Saksa, Tori Püha Jüri ja Vändra Martini koguduse diakoni ametisse seadmine, kelles on kokku võetud nii vaimuliku, Kaitseliidu kaplani, kui siinse omavalitsuse elanikkonna kaitse valdkonna oskused ja kogemused.

Koguduse diakoni ülesannete kõrval on teda kutsutud hoidma ja tugevdama Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku traditsioone, tegema koostööd Kaitseliidu ja Eesti kaitseväega.

Apostel Peetrus tunnistab oma kirjas, et Jeesuse õpetus karjasest ja lammastest on saanud oluliseks eeskujuks kõigile koguduse karjastele ja juhtidele: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks.“ (1 Pt 5:2-3)

Jeesus usaldab Peetrust, andes talle suuri ülesandeid, kuigi viimane ise ei ole nende täitmiseks suuteline. Ta teab, et ilma armastuseta Jeesuse vastu ei ole tal ka armastust teenida Jeesusele kuuluvat karja. Koguduse karjase ülesandeks on nii oma karja kaitsta kui teda sööta. Jumala karja ehk koguduse söötmine tähendab tõe sõna õigesti kuulutamist. Kaitsmine tähendab karja ohtudest eemale juhtimist ja nende kaitsmist nii seest kui väljapoolt lähtuvate ohtude eest. Kuna jüngrid olid oma õpetaja sõna peale püüdnud suure kalasaagi, kus oli nii suuri kui väikeseid kalu, peavad ka tema järgijad inimeste kalastajatena hoolitsema nii erinevate inimese, nii suurte kui väikeste eest.

Kõikide karjaste eeskujuks on ülemkarjane Jeesus, kes ütleb: Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Jh 10:11

Jumala kutset ja tema poolt antud suurt ülesannet, ei suuda me täita oma jõust ja tarkusest. Enne kui me oleme selleks valmis, tuleb meil olla valmis loobuma oma isiklikest soovidest, lastes endalt võtta enda jõule lootmine ja enesega rahulolemine. Jeesus ei anna meile ülesandeid milleks me vajame enda väge, vaid ta annab väge, millest piisab tema ülesannete täitmiseks. Peetrust ei hoidnud Jeesuse juures tema vagadus, vaid tema läbikukkumised, mis tegi teda jätkuvalt sõltuvaks üksnes armust. Alles siis võis ta kogu südamest öelda: Issand, kelle juurde me peaksime minema, sinul on igavese elu sõnad“ (Jh 6: 68).

Saagu täna sellelt altarilt süüdatud võidutuli meile Nelipühal süttinud tule nähtavaks märgiks, kes Kristuses Püha Vaimu kaudu meisse elama asudes, kutsub meid erineval viisil Issanda teenistusse, andes meile võimeid, mida meil meie teenimises oma ülesandeid täites vaja läheb.

 + Anti Toplaan