Nelipüha ehk Püha Vaimu väljavalamise sündmuse evangeelium on osa Jeesuse jumalaga jätmise vestlusest oma jüngritega, milles ta julgustab neid ja annab tõotuse Püha Vaimu tuleku kohta sõnadega: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.“ (16-17)
Jeesus oli juba varem öelnud, et ta läheb meile asemeid valmistama. Kui see inimene, kes on meie juures olnud mitmeid aastaid ja keda me armastame, annab mõista, et kätte on jõudnud aeg lahkumiseks, tekitab see mitmeid küsimusi ja teadmatust. Vastusena ühe õpilase küsimusele vastab õpetaja sõnadega: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.“
Jeesuse lahkumine toob tema enda sõnade kohaselt kaasa teise Lohutaja ehk Püha Vaimu tuleku, kes tema aseme neid juhatab, aitab ja kaitseb. Kui keegi armastab Jeesust, siis armastab ka sõna mida Jeesus on meile andnud. Jumal on meid nõnda armastanud, et ta on olnud nõus meie eest andma oma Poja, et need, kes temasse usuvad ei läheks kaduma, vaid et neil oleks temas igavene elu. Jumala armastuse kohtamine tema Pojas sünnitab meis vastuarmastust.
Siin ei ole niivõrd küsimus teadmises, vaid südame usus ja selle teenimatu armu nimel endast kõige andmine. Ka meie ise ei oleks küllap rahul sellega kui keegi armastaks meid natuke või teatud tingimustel. See muudaks meid ettevaatlikuks ja paljude inimeste siiras soov armastada ja olla armastatud, on nende jaoks lõppenud pettumise või haiget saamisega, sest inimlik armastus, ka juhul kui me seda soovime ja igatseme, on heitlik ja muutuv. Me küll teame, et selline armastus mis on siiras, tuleb südamest ja on ajas kasvav on olemas ja me tunneme ja igatseme seda ise, kuid seda on nii raske päriselus leida ja kogeda.
Jumala armastus meie vastu on ilmunud tema Pojas Jeesuses, kes ei ole vaid kunagi elanud ja tuntud inimene ja õpetaja, vaid ta on seesama eile, täna ja igevesti, ning tema on meid armastatud igavese armastusega, mida kogeb igaüks, kes seda talle tunnistab.
Kui Jeesus läheb ühe variseri kotta, kes palub teda enda juurde sööma, tuli sinna ka linnas tuntud patune naine, kes tõi alabasterriista mürriõliga ja astus tema jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatama neid oma juustega, suudeldes tema jalgu ja võides neid mürriõliga. Seda nähes mõtles variser, et kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune. Jeesus rääkis selle peale tähendamissõna rahalaenajast, kes kustutas kahe võlgniku võlad, keellest üks oli talle palju võlgu.
Ja pöördudes naise poole, lausus ta mehele: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.46 Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga. Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.” Aga naisele ta ütles: „Sinu patud on sulle andeks antud!” (Lk 7:36-48)
Paljude inimeste jaoks võib usk jääda pinnapealseks, kuna neil endil ei ole kas aega või soovi oma südant päriselt talle avada. Kiriku liikmeks võib saada kui sa täidad formaalset need tingimused, mida konkreetne kogudus sinult nõuab, ehk käid leeritundides, kuulad ja mõtled kaasa, aga sinu süda on siiski kuskil mujal, mistõttu jääb Jumala armastuse saladus sulle kaugeks ja mõistetaatuks. Õnneks on usu and Jumala enda töö meie juures.
„Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.“
Jeesuse jüngrid ei mõistnud omal ajal veel kõike, mida Jeesus oli neile teinud või õpetanud, aga Püha Vaim muutuis neid suutlikeks mõistma tema sõnu ja tegusid. Püha Vaim ilmutab vaid seda, mida ta saab Kristuselt, kusjuures tuleks ka Püha Vaimu mõista isikuna.
Püha Vaimu ligiolu ei ole tasu meie enda tublidusest või eeskujulikust käitumisest, vaid see on osa Jumala armuplaanist. Üksnes Püha Vaimu kaudu ja mõjul saame me uskuda ja armastuses teisi teenida, sest kogu südamega saame me midagi teha vaid armastuses.
Nii nagu ka jüngrid, ei suuda me kõike mõista mis meie ümber või meiega toimub, aga Püha Vaim avab Jeesusesse uskujate silmad ja annab meile väe ja suutlikkuse tegema Jumala tahet. Püha Vaim kinnitab, et meid ei jäeta kunagi üksi, ka mitte keset pimedust, ahastust ja leina, mis on samuti osa paljude inimese elu kogemustest.
Sõna ehk Jeesus sai lihaks ja elas meie keskel. Tema elab Püha Vaimu kaudu üha meie keskel, tuleb oma Sõna ja armulaua kaudu meie juurde, valmistades samal ajal meile igavest eluaset Jumala juures. Jeesus mitte ainut ei soovi meile rahu, vaid ta annab meile oma rahu. See rahu on kingitus ja tõetus sellest, et igaüks, kes armastab ja paneb tähele Jeesuse sõna, ei ole kunagi üksi vaid ta jõuab pärale Isa juurde.
Mitmed inimesed on tunnistanud, et kirikus valdab neid eriline rahu. Ap. Paulus julgustab oma usukaasalasi, tunnistades sarnasest kogemusest: „Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ Fl 4:7. Maailm meie ümber soovib rahu selle ajaliku elule ja maailmale, aga Jeesus annab rahu nii ajalikuks eluks kui igavikuks.
Koguduse üks peamisi eesmärke on armastuse ja osaduse kogemuse jagamine, et iga koguduse liige tunneks end väärtuslikuna ning oleks valmis teisi sellest armastusest lähtuvalt teenima. Selleks on vaja vaadata, mida armastus ja osadus meie koguduses tähendavad?
Kogudus on nagu aed, kes annab meile võimaluse tegutsemiseks ja oma andide kasvatamiseks. Me ei liitu kogudusega vaid oma asja ajamiseks vaid, kui Jumal kingib meile oma Püha Vaiu ande, on need antud meile jagamiseks ehk ühiseks kasuks. Selleks tuleb võtta ka aega ja selleks peab olema tahet ja soovi tulla kokku, et olla ühises osaduses. Nii nagu oma elu sidumine teise inimesega läbi abielutõotuse on otsus, on seda ka otsus liituda kogudusega. Me ei kujuta ju ette, et ütleme oma abikaasale, et meil on raske leida nädalas kahte tundi temaga suhtlemiseks, vaid kui me kedagi armastame, sooviksime olla temaga kohu aeg koos.
Jumalaga osaduses olemiseks ei vaja me küll pidevat kirikus viibimist, aga osaduseks ja läbikäimiseks oma usukaaslastega, kellelt õppida ja keda saame ise julgustada oma kogemustega, tuleb võtta aega nii, nagu seda teeme ka nendel puhkudel, kus me oma vabast tahtest soovime kohtuda teiste inimestega.
Püha Vaimu esimesed annid on usk, lootus armastus, millest armastus on suurim, mis jääb püsima ka igavikus ja mis ilmneb meie elus rõõmu, rahu, usu ja lootusena.
+ Anti Toplaan