Pühapäeva evangeelium Matteuse järgi võtab paari lausega kokku meie jaoks kõige olulisema. Valgus langeb Jeesuse isikule ja nii tema inimlikule kui jumalikule loomusele. Ta on sündinud Pühast Vaimust ehk Jumal Jumalast ja üksnes tema kaudu ja temaga koos saame elada osaduses kolmaisa Jumalaga. Samas evangeeliumis tuuakse esile ka Jumala olemaus Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Kahes kohas kasutatakse Jeesuse kohta sõna Immaanuel, Jumal on meiega.

Jeesuse inimlik loomus, ehk tema sündimine naisest, näitab Jumala mõõtmatut armastust ja hoolt inimsoo vastu. ”Sõna sai lihaks” tähendab Jumala Poja vabatahtlikku enese alandamist oma jumalikust loomusest, saades oma olemuselt selliseks nagu on inimene, aga tema puhul selleks, kellel ei ole pattu. Martin Lutheri sõnade järgi on Jumal oma Pojas, mitte ainult ei puudutanud maad, vaid riietanud end meie liha ja verega.

Eile ristiti kirikus viis leerilast, mille puhul süüdati ristimisküünlad, mida käes hoides tehti koos pilti nii hämaras kirikus kui lambivalguses. Kui võrrelda kahte pilti, võib märgata, et ühel paistavad küünlad välja, aga teisel ei pane neid heleda tasuta tõttu tähelegi. Sama võib tähendada ka taustal olevate kiriku akendega. Kui elus tulevad ette tormid ja tuuled, ehk erinevad raskused ja meid ümbritsev foon on tume, paistab sellel väikseimgi valgus välja või peegeldub see meile varem märkamatuks jäänud Jumala armastuse sõnumi kaudu, mis täidab kogu ruumi ja paistab kaugele.

Jeesuse inimesekssaamise peamine eesmärk ja evangeeliumi tuum on meile edasi antud ühes lauses: ”Tema päästab oma rahva nende pattudest”. Jeesuse sugupuust ilmneb Jumala päästeplaani kogu ulatus mis puudutab tervet inimkonda. Jumal annab Aabrahami tõotuse, et järglasi saab olema nagu liiva mererannas või tähti taeva all ja tema nimel saavad end õnnistama kõik rahvad. Jeesuse nimi tähendab Päästja. Vastav heebrea sõna „Jeshua“ sisaldab kahte tähendust - nii päästa kui vabastaja. Pääste tähendab siis seda, et meid vabastatakse patust, surmast ja kurja meelevallast. Jeesus toob meie maailma ja ellu kolmekordse võidu, nagu seda väljendab apostel Paulus Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses. (Kl 2:15)

Kreeka sõna „Soter“ tähendab päästja, tervendaja ehk taastaja või uueks tegija. See tähendab, et evangeelium sünnitab meid uuesti usu läbi Kristusesse ja meile antakse meelevald saada Jumala lasteks, ning Jumal taastab purunenud Jumalapildi meie südametes.

Evangeelium toimib kahel viisil, mille kohaselt sellest osasaamine parandab ja uuendab ka meie ajaliku elu vigu ja haigusi, kui me seda Jeesuse nimel palume. Ajaliku elu vajaduse pärast palumise juurde kuulub alati ka Jumala tahte küsimine ja sellega nõustumine. Igavene pääste on meie suhtes viimselt alati Jumala tahtmine.

Matteuse evangeelium avab meile ka palve maailma. Kui me palvetame, siis saame alati toetuda Jumala sõna tõotustele, mille kaudu toob tema esile ka oma tahet. Joosepi puhul ei oleks talle piisanud lihtsalt unenäost. Unes nähtu peale ei tasu kunagi oma elus midagi rajada või sellest teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Aga kui sellega on seotud selge viide Jumala sõnale, võime saada kinnituse ja kindluse mingi enda keerulise olukorra lahendamiseks. Nii saab ka meile unes antud vastus tegelikkuseks. Samas tuleb tunnistada, et sellised märgid on ometi üsna haruldased. Vanas testamendis võime siiski lugeda ühest Jaakobi pojast Joosepist, kellele oli antud Jumala poolt and unenägusid selgitada ja see päästis viimselt kogu tema pere ja rahva.

Juutide jaoks oli keeruliseks küsimuseks naiste õigused meeste kõrval. Piiblis ja VT-s on mees ja naine seatud alates loomisest võrdseteks partneriteks ja kaaslasteks erinevates ülesannetes, kes mõlemad on loodud Jumala palge sarnasusse. Jeesus ise õpetab abielust ning meeste ja naiste suhetest, toetudes loomises antud põhimõttele kui ta kritiseerib meeste meelevaldset käitumist ja kergemeelsust suhtumises abiellu.

Jeesus taastab mehe ja naise staatuse ja ülesande Jumala algse plaani kohaselt. Matteuse poolt esile toodud sugupuus tuuakse nii mõnegi juudi meelehärmiks esile neli naist. Viies naine ehk Maarja on saanud inimestele keskel kõige auväärsema rolli Jumala Poja ilmaletoojana. Kuigi mees ja naine ongi loodud erinevaks, on nad samas oma Looja ees võrdsed. Erinevus on meile suureks rikkuseks ja Jumala kingiks ning nii võrdsus kui teineteise austamine on veel ka tänapäeval suureks väljakutseks.

Jumalal on meie küsimustele kindlasti vastused, ning enamasti märksa suuremad ja paremad, kui võiksime mõeldagi. Aabrahamile antud tõotusest sai täidetud tõotus mitte ainult talle, vaid kogu inimkonnale. Joosepi väljavalitule sündinud laps, kelle kasuisa temast sai, oli kogu maailmale antud tõotatud laps, kellest oli kõnelnud prohvet Jesaja: «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti.» (Js 9:5j) Joosepit rõõmusõnumiga julgustanud ingel kõnetas teda kui Taaveti poega, kinnitades talle, et on kätte jõudnud aeg, mil ilmub tõeline Taaveti poeg, Immaanuel, Jumal meiega, kelles täituvad kõik meie ootused ja lootused ning Jumala poolt antud ammused tõotused.