Jutlus   4.advendipühapäeval Mt 1:18-24    

Jõulude eelse pühapäeva teemaks on «Issand on lähedal». Kuigi neljandat advendipühapäeval räägitakse palju Maarjast ja tänane evangeelium pöörab tähelepanu Joosepile, ei ole selle loo keskmes tema ega isegi mitte Maarja, vaid «temast sündinu», s.t neitsi läbi inimeseks saanud Jumala Poeg. Nii on tänase evangeeliumi, keskseks sõnumiks tunnistus Jeesusest Kristusest kui tõelisest inimesest ja tõelisest Jumalast, kelles on täidetud nii Aabrahamile antud kui hilisemad tõotused ning kes on tulnud, et päästa nii oma rahvas kui kogu inimkond nende pattudest.

Pühapäeva evangeelium Matteuse järgi võtab paari lausega kokku meie jaoks kõige olulisema. Valgusvihk langeb Jeesuse isikule ja nii tema inimlikule kui jumalikule loomusele. Ta on sündinud Pühast Vaimust ehk Jumal Jumalast ja üksnes tema kaudu ja temaga koos saame elada osaduses kolmainsa Jumalaga. Samas evangeeliumis tuuakse esile ka Jumala olemuus Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Kahes kohas kasutatakse Jeesuse kohta sõna Immaanuel ehk Jumal on meiega.

Jeesuse inimlik loomus, ehk tema sündimine naisest, näitab Jumala armastust ja hoolt inimeste vastu. ”Sõna sai lihaks” tähendab Jumala Poja enese alandamist oma jumalikust loomusest, saades oma olemuselt selliseks nagu on inimene, aga tema puhul selleks, kellel ei ole pattu. Martin Lutheri sõnade järgi on Jumal oma Pojas, mitte ainult ei puudutanud maad, vaid riietanud end meie ihu ja verega.

Eile ristiti kirikus neli leerilast, mille puhul süüdati ristimisküünlad, mida käes hoides tehti koos pilti nii hämaras kirikus kui lambivalguses. Kui võrrelda kahte pilti, võib märgata, et ühel paistavad küünlad välja, aga teisel ei pane neid heleda tasuta tõttu tähelegi. Sama võib tähendada ka taustal olevate kiriku akendega. Kui elus tulevad ette tormid ja tuuled, ehk erinevad raskused ja meid ümbritsev foon on tume, paistab sellel väikseimgi valgus välja või peegeldub see meile varem märkamatuks jäänud Jumala armastuse sõnumi kaudu, mis täidab kogu ruumi ja paistab kaugele.

Jeesuse inimesekssaamise peamine eesmärk ja evangeeliumi tuum on meile edasi antud ühes lauses: ”Tema päästab oma rahva nende pattudest”. Jeesuse sugupuus avaneb Jumala päästeplaani kogu ulatus mis puudutab tervet inimkonda. Jumal annab Aabrahami tõotuse, et tema järglasi saab olema nagu liiva mererannas või tähti taeva all ja tema nimel saavad end õnnistama kõik rahvad. Jeesuse nimi tähendab Päästja. Vastav heebrea sõna „Jeshua“ sisaldab kahte tähendust - nii päästa kui vabastaja. Pääste tähendab siis seda, et meid vabastatakse patust, surmast ja kurja meelevallast. Jeesus toob meie maailma ja ellu kolmekordse võidu, nagu seda väljendab apostel Paulus Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses. (Kl 2:15)

Kreeka sõna „Soter“ tähendab päästja, tervendaja ehk taastaja või uueks tegija. See tähendab, et evangeelium sünnitab meid uuesti usu läbi Kristusesse ja meile antakse meelevald saada Jumala lasteks, ning Jumal taastab purunenud Jumalapildi meie südametes. Kogu maailma tähelepanu köitis 5 aastat tagasi tulekahjus kannatada saanud Jumalaema kiriku taastamine, mille käigus taastati kiriku vitraazaknad ja maalingud. Ka Kuressaare kiriku taastamise käigus uuendati altarimaal millelt eemaldati tumenenud pealiskiht mille alt on nähtav maali algsed kirkad värvid. Jumal taastab sarnasel moel meie tumenenud või purunenud Jumalapildi meie südametes ja avab meile evangeeliumi olemuse nii, et me hakkame seda nägema uues valguses.

Evangeeliumist osasaamine parandab ja uuendab ka meie ajaliku elu vigu ja haigusi, kui me seda Jeesuse nimel palume. Ajaliku elu vajaduse pärast palumise juurde kuulub alati ka Jumala tahte küsimine ja sellega nõustumine. Igavene pääste on meie suhtes viimselt alati Jumala tahtmine.

Matteuse evangeelium avab meile ka palve maailma. Kui me palvetame, siis saame alati toetuda Jumala sõna tõotustele, mille kaudu toob tema esile ka oma tahet. Joosepi puhul ei oleks talle piisanud lihtsalt unenäost. Unes nähtu kohta ei tasu teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Aga kui sellega on seotud selge viide Jumala sõnale, võime saada kinnituse ja kindluse mingi enda keerulise olukorra lahendamiseks. Nii saab ka meile unes antud vastus tegelikkuseks. Vanas testamendis võime lugeda ühest Jaakobi pojast Joosepist, kellele oli antud Jumala poolt and unenägusid selgitada ja see päästis viimselt kogu tema pere ja rahva.

Piiblis ja VT-s on mees ja naine seatud alates loomisest võrdseteks partneriteks ja kaaslasteks erinevates ülesannetes, kes mõlemad on loodud Jumala palge sarnasusse. Jeesus ise õpetab abielust ning meeste ja naiste suhetest, toetudes loomises antud põhimõttele kui ta kritiseerib meeste meelevaldset käitumist ja kergemeelsust suhtumises abiellu.

Jeesus taastab mehe ja naise staatuse ja ülesande Jumala algse plaani kohaselt. Matteuse poolt esile toodud sugupuus tuuakse esile neli naist. Viies naine ehk Maarja on saanud inimestele keskel kõige auväärsema rolli Jumala Poja ilmaletoojana. Kuigi mees ja naine ongi loodud erinevaks, on nad samas oma Looja ees võrdsed. Erinevus on meile suureks rikkuseks ja Jumala kingiks ning teineteise austamine on veel ka tänapäeval suureks väljakutseks.

Noortele on jäänud mulje, et elus on kõige tähtsam võimalikult palju teenida, et osta asju, just neidsamu, millega siis omakorda üksindust leevendada. Nõiaring. Samas õnnelikkuse uuringud näitavad üheselt, et õnn on seotud hoopis inimsuhetega – laste, pere ja lähedastega. Viimases naiste tervise uuringus märkis veel lapsi saada plaanivatest 25–34-aastastest naistest koguni 70 protsenti põhjuseks, miks lapsi juurde soovivad, et olemasolev laps või lapsed vajavad õde või venda.

Nõustun Pere Sihtkapitali juhataja Lea Danilsoni-Järgi mõttega, et lapsele parimat kinki valides tasub mõelda palju suuremalt. Sel aastal enam ei jõua, aga järgmisteks jõuludeks saab valmis panna ka selle kõige erilisema kingituse, mis toob rõõmu mitte ainult lapsele, vaid kogu perele ja isegi meie armsale Eestile.

Aabrahamile antud tõotus sai täidetud mitte ainult talle, vaid kogu inimkonnale. Joosepi väljavalitule sündinud laps, kelle kasuisa temast sai, oli kogu maailmale antud tõotatud laps, kellest oli kõnelnud prohvet Jesaja: «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti.» (Js 9:5j)

Joosepit rõõmusõnumiga julgustanud ingel kõnetas teda kui Taaveti poega, kinnitades talle, et on kätte jõudnud aeg, mil ilmub tõeline Taaveti poeg, Immaanuel, Jumal meiega, kelles täituvad kõik meie ootused ja lootused ning Jumala poolt antud ammused tõotused.