Koguduse elu

Lapsed altari ees

Sillutades oma koguduse teed tulevikku, saame toetuda eelnevate põlvkondade poolt rajatud alusele. Koguduse juured ulatuvad aastasse 1522, kui meie linnalist alget hoidsid kristlikus usuelus rooma-katoliku kiriku piiskopid ja õnnistust rahvale jagas parajasti Saare-Lääne piiskop, valgustuslik Johannes IV Kyvel. Sellel aastal on meie linna esimese kiriku kohta kirja pandud „inhonorem divi Laurentii fundata” – asutatud jumaliku Laurentiuse auks.

Püha Laurentius mõisteti Rooma linnas paganliku keisri Valerianuse poolt 258. aastal diakonina surma hõõguvatel sütel põletamise läbi. Oma usuliste veendumuste juurde jäädes kuulutati ta pühakuks. Ta sai ka Kuressaare esimese linnakiriku ja koguduse kaitsjaks.

Möödunud aja jooksul on meie kirik saanud luterlikuks pühakojaks. Ta on kolm korda tulekahjus kannatada saanud ja ikka uuesti väsimatu koguduse poolt üles ehitatud. Ta on üle elanud neli suurt sõda, kümme eri valitsuste korda ja sadu keelde ja käske. Kuid kõigest hoolimata oleme alles

Nii ka täna. Ja parema homse nimel näitab kogudus südikust kujundada meie kogudus ja  auväärne kirik sisukamaks ja kaunimaks ning hoida tuld tema altari küünaldes, mis näitavad teed Kõigevägevama juurde, kelle abiga meie elu ja kavatsused saavad tõelisuseks siin ajamere ääres ja tähtedest särava taeva all.