Ristimine

Õpetaja Anti Toplaan, ristimine KuressaaresRistimine on esimene ja ainukordne sakrament, mis rajaneb Jeesuse käsul ja tõotusel (Mt 28:18-20) ja mille kaudu Jumal kingib inimesele õndsuseks vajalikku armu. Ristimises ühendatakse inimene Kristusega, kes on risti löödud ja üles tõusnud Issand, ning võetakse kristliku kiriku osadusse.
Ristimine on allikas mille kirjeldamine inimsõnadega sarnaneb anumaga veelättest vee ammutamisega. MartinLuther ütleb Väikeses Katekismuses, et ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Luther lisab sellele Jeesuse sõnad: Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:16).

Ristimise tähendusest

Ristimise tähendusest kirjutatakse ka Uue Testamendi teistes kohtades:

  • Ristimine saadab inimesega korda uuekssündimise ime ning avab talle paradiisi värava – seda peab Jeesus silmas oma vestluses Nikodeemosega, öeldes: Kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki (Jh 3:5).
  • Ristimine puhastab südametunnistuse, nagu kirjutab püha Peetrus: Ristimine … ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu (1Pt 3:21).
  • Ristimises ühendatakse inimene Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmisega nõnda, et tema vana loomus sureb koos kõigi pattudega ning ellu ärkab uus, kirgastatud loomus. Püha Paulus kirjutab roomlastele: Me oleme siis koos Temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus (Rm 6:4).
  • Ristimine täidab inimese Püha Vaimuga, kirjutab püha Paulus Tiitusele: Ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu (Tt 3:5).
  • Ristimine teeb meid Jumala lasteks, nõnda, et meil on üks Isa. Püha Paulus kirjutab galaatlastele: Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud (Gl 3:26).
  • Ristimine tuletab meelde Jumala suuri tegusid, kui Tema Vaim hõljus loomisel vete kohal (1Ms 1:2), kui Ta päästis veeuputusest Noa (1Ms 6:5–9:17), kui Ta juhatas Iisraeli rahva läbi Punase mere (2Ms 14), kui Ristija Johannes ristis Jeesuse (Mt 3), kui ristil surnud Jeesuse küljest voolasid vesi ja veri (Jh 19:34).
  • Ristimine on ühtaegu päralejõudmine ja teeleasumine. Ristimises Jumala lapseks saades on meid arvatud Tema pärijate hulka – püha Paulus kirjutab: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos Temaga kannatame, siis meid ka koos Temaga kirgastatakse (Rm 8:14–17). Lastena võime oma Isalt paluda kõike, pärijatena aga peame alles ootama oma pärandi kättesaamist – püha Peetrus kirjutab: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma (1Pt 1:3–5).

Ristimise praktika

Ristimises võtab inimene selles sisalduva pääste vastu usus. Ristimine ei ole mingil moel vaid väline komme vaid see on eesõigus mis kohustab ristitavat terve eluaja kasvama Kristuses ja Kristusesse (Ef 4:13-16), elama meeleparanduses, lootma Kristusele ja elama Tema eeskuju järgi. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.

Ristimist viiakse läbi veega Kolmainu Jumala nimesse. Suuremates kirikutes ei ole oluline vee hulk vaid asjaolu, et ristimist toimetatakse voolava veega.
Kuni 14. aastaste laste ristimissoovi puhul eeldatakse vähemalt ühe last kasvava vanema kuulumist kirikusse. Kirikusse kuuluvate vanemate laps ristitakse võimalikult esimestel elukuudel. Kui inimene on jäänud lapsena ristimata ja jõudnud leeriikka, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga (koguduse liikmeks õnnistamine). Sel puhul antakse asjaosalisele eakohast kristlikule usutunnistusele vastavat õpetust. Õpetamine toimub peamiselt leerikursuse käigus nii, et koguduse liikmeks õnnistamisele eelneb inimese ristimine. Leerikursusel võib noor osaleda alates 15. eluaastast.

Ristimisel võetakse lapsele tavaliselt 2 ristivanemat, kes peavad ise olema kiriku hääleõiguslikud liikmed. Olukorras kus ei ole võimalik leida kahte ristivanemat, võib piirduda ka ühe vaderiga. Samuti võib ristivanemate hulka kuuluda teiste konfessioonide liikmeid, kes tunnustavad laste ristimist. Ristivanemad osalevad ka ristimistalitusel. Põhjamaade luterlikes kirikutes osalevad lapsena ristitud noorte puhul, kes on jõudnud leeriikka, temas ristivanemad ka leeripüha jumalateenistusel mille käigus on ristivanemate ülesandeks vaimulike kõrval oma ristilast õnnistada käte pealepanemise teel.

Ristivanema ülesandeks on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitu võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja –armastuses. Ristivanem on ka ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on õigesti ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist. Kuna ühiskonnas on usuline kasvatus jäetud vaid kodu ja koguduse ülesandeks on oluline, et koguduseliikmetest vanemad ise väärtustaksid kiriku juures tehtavat laste- ja noortetööd ja oma lapsi sellesse suunaksid.

Ristimist peetakse üldjuhul kirikus või kabelis. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristib ordineeritud vaimulik. Hädaristimist võib toimetada iga kristlane. Hädaristimine kinnitatakse koguduse õpetaja poolt.

Kuna ristimist on vanas kirikus soovitud seostada Kristuse surma ja ülestõusmisega on peetud sobivaimaks talituse toimumise ajaks ülestõusmispüha, nelipüha ja Kristuse ristimispüha. Enamik ristimisi toimub siiski perekeskse sündmusena eraldi nädala sees peetaval talitusel. Pühapäevasel jumalateenistusel võetakse ristitud ja nende pereliikmed eestpalvesse.
Ristimistalitusel kasutatakse nii laste kui täiskasvanute puhul võimalusel valget riietust. Kogudusest on võimalik selleks puhuks laenutada nii ristimiskleiti kui täiskasvanute puhul valget kuube.

Ristimise puhul on kõige sobivamaks kingituseks kaelarist, mida vaimulik saab talituse käigus pühitseda ja ristitavale kandmiseks üle anda.

Täpsem info

Täpsemat infot talituse kohta saab küsida koguduse õpetajalt telefonil +372 51 48 199, e-post: anti.toplaan@eelk.ee või tööpäeviti 10.00- 17.00 lauatelefonil 45 36 560, e-post: kuressaare@eelk.ee

Soovituslik annetus ristimise eest 30.-