Ametitalitused

Kuressaare luteri koguduse leerikool

Paljud inimesed puutuvad seoses perekondlike sündmustega kokku kirikus peetavatest tuntumate talitustega nagu ristimine, leeritamine, laulatus ja matus. Paljudel juhtudel tekib meil mitmesuguseid küsimusi nii sisulisest kui praktilisest küljest.

Niipalju kui on erinevaid kirikuid ja konfessioone on ka erinevaid kiriklike talituste läbiviimise praktikaid. Kuna ajaloo käigus sündinud ja kujunenud konfessioonid omistavad talitustele erinevat õpetuslikku tähendust, ei ole võimalik nende sisust ja eesmärkidest anda kõikehõlmavat ülevaadet. Seetõttu piirdun peamiselt luterliku kiriku üldise praktika kirjeldamisega mis võiks olla abiks neile, kes selle teema vastu lähemalt huvi tunnevad. Samas püüan sõnastada ja mõtestada mõningaid üldisi tavasid mille tähendus kristliku traditsiooni katkemise tõttu ununenud.

Talitused kiriku ja kristlaste elus

Vaimulike talituste puhul on vanemates kirikutes olulisemal kohal Jumala armu vahendamise talitused ehk sakramendid. Kui Rooma ja Kreeka katoliku kirikutes on kasutusel 7 sakramenti, siis luterlikus traditsioonis peetakse sakramentideks peamiselt ristimist ja armulauda. Valdavalt 19. sajandi lõpus ja 20 sajandi alguses eesti aladel tegevust alustanud vabakogudustes ei kasutada sakramendi mõistet vaid kõneldakse üldiselt vaimulikest talitustest.

Luterlikus kirikus hõlmavad talitused nii sakramente ehk Kristuse enda seatud ja õndsuseks vajalikke Jumala armu vahendamise talitusi kui ka kiriku kujundatud õndsuseks kasulikke õnnistamisi ja pühitsemisi. Ristimise ja armulaua kõrval on ka kõigi teiste talituste puhul kristliku traditsiooni kohaselt küsimus Kristuse tõelises ligiolekus ja tegutsemises oma rahva keskel.

Igal talitusel on oma iseloom mis lähtub konkreetsest elujuhtumist või sündmusest. Kõik talitused vahendavad Jumala õnnistust, Kristuse lunastavat ligiolekut ja tööd meie keskel. Sakramendid toimivad Kristuse antud käsu ja tõotuse väes, vahendades Jumala õndsusttoovat armu. Teised talitused toimivad palve ja õnnistamise kaudu kui Jumala hea and, et sünnitada ja kasvatada inimestes usku, luua osadust, rõõmu ja rahu, lohutada ja julgustada, motiveerida ja juhatada. Pühade talituste sisul ja praktikal on mitu erinevat tahku.

Talitused kui kristlikud isikliku elu ja perekonnasündmused

Lapse sündimise järgne aeg, täiskasvanuks saamine, abiellumine ja surm on inimese elukaares olulisemad pöördehetked mida kõige sagedamini peetakse koguduse ja vaimuliku osalusel. Neisse elu murranguhetkedesse tuuakse Jumala sõna ja ühine palve, millest inimene saab õnnistust ja tuge.

Igal talitusel on oma eriline iseloom, mis tuleneb olukorra eripärast ja sündmuse sisust. Kiriklik talitus ei tähenda üksnes konkreetses ajas ja kohas toimuvat sündmust vaid eeldab nii pikemat ettevalmistust kui järelmõju. Näiteks kui abiellujatel tekib soov riikliku abieluregistreerimise kõrval oma abielule paluda laulatusel Jumala õnnistust, ei saa seda korraldada kiirustades, kuna eeldab mõlema osapoole eelnevat liitumist mõne kristliku kogudusega. Mõnes kogudustes eeldatakse osapooltelt koguni abielu kooli või kursusel osalemist. Kuna abielu kestab ideaalis terve elu, eeldab see nii enda kui oma armastatu tundmaõppimist. Laulatuse järgselt võetakse pühapäevasel jumalateenistusel noorpaar eespalvesse. Koguduse liikmetena saavad abikaasad teineteist toetada läbi kristliku maailmavaate ja leida probleemide puhul tuge ka oma koguduse vaimulikult või teistelt liikmetelt. Nii ei piirdu talitus ühekordse sündmusega vaid on loomulik osa läbi elu kestvas protsessis.

Talitused on kristliku traditsiooni kandjad

Pühad talitused lähtuvad kiriku õpetusest milles osalejad väljendavad seeläbi oma maailmavaadet ja usku. Erinevalt levivast arusaamisest nagu oleks maailmavaade ja usk üksnes osaks inimese isiklikust elust, on talitused ja nende pidamine kristliku elulaadi osa milles väljendub rahva usklikkus ja side kristliku traditsiooniga. Ühel või teisel juhul on pea iga inimene osalenud mõnel kirikliku talitusel, nagu näiteks ristimine, laulatus või matus. Ka juhul, kui inimene ei suhtu talitusse kui usuveendumuse väljendusse, tunnistab ta selles osalemisega soovi kuuluda kristlikku traditsiooni.

Samas ei saa väga paljud inimesed öelda, et nad teaksid või tunneksid end talitustel osaledes kindlalt kuna tunnevad selle ülesehitust ja sügavamat tähendust. Ka kiriku enda sees on jumalateenistuslik elu ja talitused pidevas muutusteprotsessis ja ka üks ja sama talitus võib erinevaid Eesti paigus ja ka näiteks Saaremaa eri kirikutes, olla läbiviimise viisilt väga erinev. Seepärast annan edaspidi, sisulise tõlgenduse kõrval, üldise ülevaate erinevate talituste praktilisest küljest ja kaasajal kasutusel olevata tavade tähendusest.

Täpsem info

Täpsemat infot talituse kohta saab küsida koguduse õpetajalt telefonil +372 51 48 199, e-post: anti.toplaan@eelk.ee või tööpäeviti 10.00- 17.00 lauatelefonil 45 36 560, e-post: kuressaare@eelk.ee

  • Soovituslik annetus ristimise eest 30.-
  • Leeritamine (leerikursuse tasu) osalejale, kes on varem ristitud 30.- ; osalejale, kes on ristimata 35.-
  • Piht: tasuta (erapihi aeg ja koht lepitakse kokku koguduse vaimulikuga)
  • Kodu õnnistamine: Soovituslik annetus 100.-
  • Laulatus: Kui laulatatavad on Kuressaare koguduse liikmed 150.-
  • Kui üks või mõlemad osapooled ei ole Kuressaare koguduse liikmed 200.-
  • Matus: Kui lahkunu on olnud Kuressaare koguduse liige 150.-
    Kui lahkunu ei ole olnud Kuressaare koguduse liige 200.-
  • Urnimatus kodus või kalmistul 100.-