Püha perekond Luuka 2: 33-40 detsember 29, 2019 by Anti Toplaan

Jõuluaja esimese pühapäeva evangeelium räägib püha perekonna ja kahe prohvetliku isiku kohtumisest Jeruusalemma templis. See kätkeb endas kahte kattuvat mõtet.  

Neist esimene rõhutab Jeesuse elu ainukordsust ja teine teda kui eeskuju. Evangelist Luukas rõhutab, et Iisraeli pühad tundsid Jeesuse kui Jumala Püha ära Püha Vaimu mõjul. Siimeon oli tulnud Vaimu mõjul templisse ja Vaim avas tema silmad nägema väikeses lapses tõotatud Päästjat.

Ka Hanna oli prohvet, kes tuli vaimu ajel templisse just õigel hetkel mil sinna saabus Jeesus koos oma vanematega ja andis oma tunnistuse kõigile, kes sellel hetkel seal viibisid.

Evangeeliumistes ei kujutata Jeesust imelapsena, kes ilmutaks juba lapsepõlves oma kõrget sünnipära imetegude tegemise kaudu. Suurim ime on see kui jumal sünnitab meie juures usku oma Püha Vaimu kaudu. Jeesuse isik võib meile saada samaaegselt nii komistuseks kui langemiseks. Komistuseks on saanud ja saab nii tema inimlik kui Jumalik loomus. Jõulude eel ja ajal meenutatakse tema sündimist ja elu väeti lapsena, seejärel kannatava sulasena ja lõpuks piinatu ja surmamõistetuna. Siimeoni poolt ennustatud mõõk ei läbista mitte ainult Jeesuse ihu vaid ka Maarja kui tema ema hinge.

Jeesuse maapealne elu oli algusest alates pühitsetud eriliseks ülesandeks ehk lepitusohvriks kõikide inimeste pattude eest. Heebrea kirja autor ütleb, et ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb2:17) Oma surmaga lepitab Jeesus kogu patu ja taastab enda ihu kaudu inimese ja Jumala paradiidsis katkenud sideme. Seda teeb ta oma vabast tahtest ja armastusest inimeste vastu. See on tema tegu lahus ükskõik millise inimese enda tegudest või teenetest.

Tallinnas endise katoliku kiriku piiskopi majas on loodud vaimulik seminar, kuhu on oma sisemisel kutsel tulnud mitmed noormehed üle maailma omandama preestrikutsumust. Neist esimesena jõudis Tallinna 26 aastane Valgeve noormees Kirill. Ta tunnistas Eesti keeles ajakirjanikule, et nägi oma kodus lapsepõlves vägivalda ja isa surma. Ta tahtis saada kellekski, kuid ebaõnnetus õpingutes ja sattus kriisi hakates jooma ja suitsetama. Olles  meeleheitel rääkis äsja usu leinnud ema talle Jumalast kes on tema tõeline isa ning tunneb tema kannatust ja suurtmatust sellest välja tulla. Noormees hakkas uskuma seitsme aasta eest, kui kohtus Jumala ja tema armastusega. Nüüd on ta valmis teenima Teda ja minema sinna kuhu tema Taevana isa teda läkitab.

Jumala sõna kinnitab, et Tema ja inimese vaheline lepitus, mille Jeesus oma surmaga meie heaks saavutas, tuleb meie heaks kui me võtame selle vastu usus ja paneme oma lootuse Kristuse ristisurmale.

Jeesusel ei olnud tavamõttes oma elu. Isegi tema enda pereliikmed ei saanud teda pidada vaid enda omaks. Jumal on olnud algusest alates Kristuses viies täide tema kaudu maailma lunastamise. Sellest tuleneb, et Jeesuse kaasaegsed on sama vähe kui ka meie aja inimesed võinud suhtuda temasse ükskõikselt. Tema on tähiseks, kelle vastu räägitakse. Teda peab kas vastu võtma või tagasi lükkama.

 

Maailmas räägitakse Jeesusest tänu kiirematele meediakanalites rohkem kui kunagi varem. Eesti piibliseltsi andmetel on lõppeval aastal piibel on tõlgitud 692 keelde, mida räägib kokku 5,6 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid eelmisel aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Esmatõlkeid tehti 44 erinevasse keelde, mida kõneleb 77 miljonit inimest. Siiski on veel 246 miljonit inimest, kel puudub Pühakiri emakeeles. Eestis valmistatakse ette emakeelse Piibli 300. aastapäevaks aastal 2039. uue piiblitõlke tegemist.

Samas elame maailmas kus kristlikust usust loobutakse enam kui kunagi varem. Süvenenud on ka kristlaste tagakiusamine

Kristlaste olukorda monitooriv organisatsioon World Watch List ütleb, et keskmiselt tapetakse usu pärast igas kuus 345 kristlast, igas kuus põletatakse või rünnatakse 105 kirikut või mõnda muud kristlikku hoonet ja 219 kristlast arreteeritakse ning heidetakse ilma kohtuprotsessita vanglasse. Iga kümnes maailma kristlane kogeb ränka tagakiusamist. Statistika näitab ka seda, et teistest uskudest, eriti islamist kristlusse pöördunud inimesed kogevad suurema tõenäosusega kiusamist ning oht nende elule on suurem kui neil, kes on kristlasena sündinud. Naised kogevad tõsisemat ja süstemaatilisemat tagakiusamist kui mehed. Ja viimaste aastate trendid on näidanud, et maailma rahvarohkeimates riikides – Hiinas ja Indias – on kristlaste vaenamine plahvatuslikult kasvanud. Meie läänelik ja nõukogude propaganda survest vabanenud ühiskond on nagu väike hingetõmbehetk või rahusaareke järjest hullemaks muutuvas maailmas. Meiegi hulgas on veel neid, kes on minevikus oma usu eest tõsiselt kannatanud, ja meil ei ole mingit põhjust arvata, et sarnased raskused tulevikus ei võiks korduda. Kasutagem siis praegust aega ning juurdugem usus ja kindlameelsuses, olgem tänulikud meie rahuaja eest ning ehitagem vundamenti, mis jääks püsima ka tormides. 

Ükski rahvas ei saa viimselt Jeesusest mööda minna, ka mitte tema oma rahvas, kes on naasnud tagasi oma isade maale ja kes ei ole teda seni suures osas tunnistanud.

Jeesus elas ainulaadse ja kõigile eeskujuks oleva elu tõelise inimesena.  Tema erakordsust ilmestab paljude meie kaasaegsete arvamus, et Jeesus oli oma ajast väga palju ees. See on ka mõistetav, kuna ta ei pärinenud oma jumaliku loomuse poolest sellest maailmast. Omas ajas tõi ta esmakordselt esile väga palju tolles ajas ennekuulmatuid uuendusi mis näiteks inimväärikuse ja inimõiguste valdkonnas on ühiskondade poolt omaks võetud suures plaanis alles viimase saja aasta jooksul.

Kristlik mõtlemine ja elukorraldus on kujundnaud meie enda rahvast rohkem kui keegi tänasest põlvkonnast oskab seda endale teadvustada. Evangelist Luukas ise on näide sellest kuidas ta arstina nii Jeesuse enda kui osaliselt ka Peetruse ja Pauluse biograafina, oma tekstides argumenteerib.

Kreeka kultuuriruumi ühiskonna ideaal  ei olnud mitte ainult füüsiline kasv ja tugevus vaid ka sellega kaasnev vaimne ja mentaalne areng. Luukas loob Jeesust eeskujuks tuues kristliku kasvatusideaali või mudeli, rõhutades füüsilise ja vaimse koosmõju kõrval ka Jumala armu, st. inimese vaimuliku elu tähendust.

Jeesuse kohta öeldakse, et laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja 
Jumala arm oli tema peal.
Ka meie aja ideaalid rõhutavad esmajärjekorras Kreeka kasvatusfilosoofia aluseid. Tundub, et terve maailm tegeleb enesearendamise ja koolitamisega, aga inimeseksolemise juurde kuulub lahutamatult ka usuline kasvamine ja küpsemine.

Meie ainelise kultuuri vanimad mälestusmärgid, nagu kalmistud, mõisad ja kirikud tunnistavad valdavalt kristlikust kultuurist. Praegu elame aga sellisel maal, kus inimesed on kaotanud selle kultuuriga oma sideme ja on nii tõde kui tasakaalu otsimas muudest neile huvipakkuvatest kultuuridest või usulistest praktikatest. Nii sattusin vaatama TV 3 uudistesaate pikemat lõiku perest kes oli elu Nõmme maja vahetanud elu vastu vanas rüütlimõisas. Selles väliselt positiivses loos oli aga minu jaoks midagi mis iseloomustab paljuski meie praegust ühiskonda ja elus ettevõtlikke inimesi. Selles kodus oli näha üle saja aasta vanu ja esivanemetelt pärandiks  saadud mööblit ning tekstiile, mis olid kaunistatud ristimärkide ja vaipade puhul kirikusse sõitvate hobuste ja saanidega.

Enamiku seintest katsid aga erinevate India jumaluste pildid, kuna hoone omandanud pere vanemad on joogaõpetajad, kes kasutavad oma uut kodu vastavate kursuste ja koolituste läbiviimise paigana. See tuletas mulle valusalt meelde kui lühikese aja jooksul võib katkeda kultuuriline järjepidevus ja kui habras on vaimne side olnu ja oleva vahel. Hooned võivad säilida ja neid võib ka taastada, kuid nende sees oleva vaimsuse taastamine on arvatavast palju keerulisem. See võib sootuks teiseneda või muutuda.

Kui me peame kirikus oluliseks vaid hoonete säilimist ja kulutame nii oma energia kui ressursid sellele tööle, ega võta tõsiselt igale kristlasele ülesannet kuulutada sõna ja teoga evangeeliumi meie kaasaegsetele, võib sarnane tulevik oodata ka meie muid, seni selgelt kristliku kultuuri edendamiseks rajatud kodasid. Ka vaimulikud väsivad kirikute remontimise koorma all ja koguduse teised  liikmed arvavad, et Jumala sõna võib kuulutada üksnes vaimulik.

Jeesus on oma kutse esitanud kõigile inimestele ja siin ei ole vahet mehel või naisel, noorel või vanal, rohkem või vähem koolis käinul. Meid kõiki on kutsutud olema Jumala kaastöölised ja tema perekonna liikmed. Jeesus on andnud meile ülesande kuulutada evangeeliumi  kogu loodule. Aasta on lõppemas ja seda aastat jäänud on vaid loetud päevad. Kui sama palju nagu on veel selles aastas päevi, oleks alles kogu sinu eluaega, siis milliseid asju vi otsuseid sa teeksid?

Ilmselt kaotaksid tähenduse kõik pikemad plaanid ja unistused ning sa keskenduksid järelejäänud ajal oma vahekorra korrastamisele Jumala ja inimestega. Kus sa aga tead, et see päeva ei ole lähemal kui sa arvad? Seega on täna ainuõige aeg korrastada oma suhe Jumala ja kaasinimestega.

Jeesus elas inimese elu, et inimesed võiksid saada osa Jumala armust. Jumalal on meelevald tuua meid välja ka kõige lootusetumatest olukordadest Ku Paulus ja Siilas on vangis laulavad nad seal kiituslaule ja Jumal vabastab neid üleloomulik viisil ahelatest. Vanikongi uksed avanevad ja nad saavad vabalt jalutada on vagist välja. Nähes seda sündimas on vanglaülem valmis endalt elu võtma, kuid apostlid keelavad teda. Siis küsib mees: „Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?”Aga nemad ütlesid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina  ja su pere!” Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas. Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed. (Ap 16:31-33)