Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu! Luuka 2: 1-14 detsember 25, 2019 by Anti Toplaan

Jõulupühade eel ehk jõululaupäeval lauldakse kirikutes jõululaule ja loetakse Jõuluevangeeliumi mis on algselt kirja pandud ligikaudu 70 aastat pärast nende sündmuste toimumist.

 

Kiriku laulu- ja palveraamatus kõlavad esimese Jõululaulu esimese salmi sõnad:

 

Ei au ei hiilgust otsi ma, ei taha kulda ka, vaid taeva valgust palun ma ja rahu maailma. See jõulud toob ja rõõmu loob, kes meeled puhtaks, vabaks teeb. Ei au, ei hiilgust taha ma, vaid rahu maailma.

 

Jõuluevangeelium algab Rooma esimese keisri Augustuse nimetamisega ja lõpeb Päästja Issanda Kristuse sündimise kuulutusega. Selles loos seisvad kõrvuti kaks väga erinevat valitsejat, kellest mõlema kohta kasutatakse nimetust päästja. Kõrvuti seisvad  samuti kaks väga erinevat ja isegi vastandlikku linna, ehk toona umbes paarisaja elanikuga Petlemm ja meie maailmajao pealinn Rooma.  Need paigad on kujundanud tänast maailma, kuid tänast Roomat tuntakse ennekõike seeläbi, kuidas on teda muutnud ja kujundanud taevalik Sõna mille maapealne jälg on saanud alguse Petlemmast.

 

Omaaegsesse Rooma impeeriumi aladel elas ligikaudu 100 miljonit inimest, mis oli pool kogu toonase maailma elanikkonnast. Riigi valitsemine või haldamine oli sellel ajal palju suurem väljakutse kui veidi üle kahe aasta eest meie maal läbiviidud haldusreform. Riigivalitsemise eelduseks on teadmine oma riigi suurusest ja tema inimeste arvust, milleks üldine rahvaloendus on olnud ja on möödapääsmatu tegevus. Kui juba meie maal, kus elab sada korda vähem elanikke, vaieldakse selle üle kuidas oleks õige rahvaloendust läbi viia, oli see Jeesuse sünnist alguse saanud ajajärgu alguses väga suur ja aeganõudev protsess.

 

Inimeste elukohtade kindlaksmääramine kestis aastaid. Kui siis kõik inimesed said lõpuks üle loetud, koguti igalt alates 14. aastaselt elanikult maksuraha. Juudamaa elanikud pidid keisrile makse tasuma kohaliku maavalitseja kaudu, kes võttis sellest oma osa. Kui meil võib vahel olla tunne, et maksukoormus on jõudnud meie taluvuse piirini, siis iga Jeesuse sünniaegne pere pidi tasuma maksudeks oma aastasest sissetulekust poole.

 

Erinevalt selleaastasest lumetust ja soojast jõululaupäevast, süüdati esimese advendipühapäeval küünlad kerge lumekirmetisega linnas ja maal. Kui küünlad süttisid Kuressaare raekoja esisel jõulupuul ei märganud vähemalt mina selle tipus esialgu jõulutähte. Paari päeva jooksul hakkas see siiski särama, muutes kauni jõulupuu terviklikuks.

 

Jõuluevangeeliumi lahutamatuks osaks on taevalaotusel paistma hakanud erakordselt kirgas täht. 16. sajandil uuris tuntud Poola päritolu täheteadlane Kepler seni tundmatut kirgast tähte, mis ilmus mitme kuu jooksul, et siis jälle kaduda. See osutus planeetide Saturni ja Jupiteri kohakuti asetumises Kalade tähtkujus. Kepler suutis välja arvutada, et see nähtus kordub tähistaevas iga 800 aasta tagant. Ta jõudis järeldusele, et see sündmus leidis aset ka Jeesuse sündimise aasta mais, septembris ja detsembris. 20. sajandil avastati vanad kiilkirja tekstid, kus märgitakse sama nähtuse märkimist muistse Babüloonia tähetarkade poolt. Viimased olid veenund, et see sündmus kuulutab maailma valitseja sündi.

 

Neljandas Moosese raamatus kuulutab Bileam, Beori poeg, et Jaakobist tõuseb täht, Iisraelist kerkib valitsuskepp.

Viimati ilmunud ajalehes Postimees aruteb TÜ astrofüüsik Laurits Leedjärv, kas inimene on üliväikeste tõenäosuste juhuslik tulemus ühes lõpmatutest paraleelmaailmadest või sihipäraselt loodud eneseteadvusega vaatleja täppishäälestatud universumis.

 

Oma arutelus jõuab ta järldusele, et universum ei pruugi olla nii lihtne, et saame teda lahutada eraldi teaduse, religiooni, kunsti, folosoofia ja muude inimlike käsitluste objektideks. Tuleks püüelda terviklikuma vaate poole.

 

Filosoof Errol Harris kirjutab, ka Eesti keeles ilmunud raamatus “Universum ja inimene”: “Universum on terviklik ja lõpule viidud siis, kui seal leidub vaatleja ehk inimteadvus. Kuid lõplikult täiuslik saab olla vaid universum mis universaalse korra printsiibina sisaldab Jumalat, kes ei ole lihtsalt universumi käivitaja, vaid kõikjale ulatuv ülim vaim.”

 

Lõptutuna tunduva tähistaeva all elab iga inimene oma erilist ja kordumatut elu ning otsib kasvades elusihti ja eesmärki. Joosep ja lapseootel Maarja on võtnud Galileamaalt Naatsaretist ette teekonna Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt.

 

Suurematest kaubateedest kõrval asetsev väike Patelmm oli rahva hulgas kuulus peamiselt seeläbi, et selles oli arvatavalt sündinud kuningas Taavet ja seda peeti prohvetite ennustuste kohaselt ka tulevase Messia sünnipaigaks. Seni arvati, et suuremad sündmusd ja tähtsamad isikud on selles paigas ammu ära olnud ja argipäeva toimetamist keskel ei aimatud, et suurim sundmus seisab alles ees.

 

Vaatamata sellele, et õpingud, töö ja pereelu viivad inimesi tänapäeval rändama üle piiride, millest meie esivanemad ei osanud varemalt ka unistada, on midagi meie maal asuvates vanades külades ja väikelinnades sellist, mis paneb meid nende juurde tagasi tulema. Iga kord kui siia saabume, tajume midagi erilist ja siit lahkudes tunneme, et järgmine kord tahaks siia pikemaks jääda. Meie esiisad ja meie ise oleme siit pärit ja küllap on nii seatud, et kui meil avaneks võimalus siia jääda, tunneksime end õnnelikuna. Küsige seda täna enda kõrval olevate inimeste käest, kes on selle otsuse teinud ja on oma elu ja tegemised seadnud nii, et nad nad ongi siin kodus. Kuigi siin on olnud palju sellist mis on meile tähtis ja oluline, sesisab olulisim alles ees ja meid endid kutsutakse sellest osa saama. Veelgi enam oleme selle tunnistajad ja sellele kaasaiatjad. See aga eeldab meie kohalolekut ja avatud südant.

 

Kui nüüd Jeesus oli juba sündinud , siis saabusid hommikumaalt tähetargad Jeruusalemma
ja küsisid kuningas Heroodese käest: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.” Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga .Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad+ ning päris nende käest, kus Messias+ pidi sündima. Need ütlesid talle: „Petlemmas Juudamaal+ , sest nõnda on kirjutatud prohvet Miika käe läbi: Ja sina, Petlemm Juudamaal,ei ole Juuda+ vürstkondadest hoopiski kõige pisem,sest sinust lähtub Valitseja,kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.”

 

Maailma ajaloo ühte olulisemat sündmust kujutatakse evangeeliumis lihtsalt ja ilustamata. Maailma päästja sünni juures märkame Maarja üksindust ja inimeste eelarvamuslikku suhtumist tema erakordses olukorras, kuna isegi tema tulevane mees Joosep, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis enne talle unenäos osaks saanud ingli ilmutust, nõuks ta enda juurest salaja minema saata.

 

Lugupeetud perlamendiliige küsis minult eilse kohalku raadio saates mis on inimese juures sellist mis paneb teda kätt tõstma omaenda pereliikmete lapse, abikaasa või ema vastu? Miks on näiteks Jõulupühade ajal märgata rohkem perevägivalda? Ma pidin tõdema, et inimese loomus ei ole kirjalikult talletatud ajaloo jooksul muutunud, sest kuigi me tahame oma südmest head, oleme oma loomuse poolest kurjad ja see muudab meid ja meie lähedasi õnnetuks. Paljud ei oska või ei suuda oma tundeid ja sisemisi pingeid teisiti väljendada.

 

Selles kohas jõuame Jõulude tähenduse ja olemuseni. Jumala ainusündinud Poeg Jeesus sünnib väeti inimlapsena, kadumatu riietub kaduvusega, et muuta inimeste südameid ja pöörata nad meeleparanduse ja armastuse teele.

 

Kui püha rahu ajades ning lastel jõulupuu ja Sõna valgus südames, ei vaja siis me muud. Too kodusse ka väiksesse nüüd kallis püha kõigile, siis püha rahu majades ja rõõm on südames.

 

Jeesus sünnib teel olles inimestest tungil täis küla ühes loomalaudas kus Maarjal ei ole ka tema mähkimise järgselt aega puhata. Alates Jeesuse sündimise hetkest peab ta kogema enda suhtes võõristust.

Tänapäeva kliima ja loodushoiu aktivistid võiksid oma patrooniks võtta Püha Fantsiskuse Asiisist, kes jutlustas muuhulgas loomadele ja ärgitas kogu toonast Euroopat isikliku eeskujuga elama loodust ja keskkonda säästvalt. Just tema ehitas Jõulupühade puhul jõulusõime, kus kujutas peamiste tegelaste kõrval ka härga ja eeslit. Selle taustaks on prohvet Jesaja sõnum:

Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista. (Jes1:3) See näitab, et inimesed võivad olla oma ligimeste suhtes palju julmemad kui seda on loomad. Sellest on oma evangeeliumis kirjutanud Johannes: Ta tuli omade juurde, kuid omad ei võtnud teda vastu.

 

Jõuludeks saadud ja saadetud kaartidel leiab tänapäeva Eestis väga harva selle püha tähendusele viitavaid tekste ja pilte. Olukord ei ole usuneutraalsust taotlevas riigis just päris sama mis Nõukogude ajal, mil õigeid jõulukaarte tuli valmistada ise või saada välismaal elavatelt sugulastelt, aga tõsi on see, et jõulusõime, Jeesuslast ja tema vanemaid, karjaseid, kolme tarka ning lambaid kujutavate kaartide hankimiseks peab neid sihikindlalt otsima. Seda tõdedes jään mõtlema, et samamoodi on ka Jõulusõnumi leidmisega kaasaja paljude võimaluste ja ahvatluste maailmas.

 

 

Meie elu ja ühiskond ei ole veel kaugeltki täiuslik, aga pühade aeg annab meile võimaluse hinge tagasi tõmmata ja täita oma lähedastele mõeldes südamest antud lubadused. Lapsed ootavad kingitusi ja vanemad rõõmustavad et neil on teineteise jaoks lõpuks ometi aega.  Enne oma Tallinnas elavate vanemate külastust ostsin jõulutult mõned kingid, mille hulgas olid ka Saaremaa talutoodetena tuntud päris villast esemed. Koju jõudnuna pälvis mu tähelepanu toote etiketil oleva lause: Need sokid võivad muuta teie elu! Ma saan aru, et need on veidi teistmoodi ja parema kvaliteedi asjad, kuid kas need võivad tõesti muuta minu elu?

 

Kuipalju enam ühest sokipaari kandmisest saadavast kogemusest on asju või sündmusi mis tegelikult muudavad meie elu? Ühena vähestest kohtadest on meie koguduse liikmed pannud kirikusse üles jõulusõime, mille olulisemaks osaks on sõim ja sellesse asetatud laps. Kirikus näeme enda ümber asju mis on siia aegade jooksul eelmiste põlvkondade jooksul kingitud ja meie ajani hoitud. Kui mingi asi või ese on väsinud antakse kellelegi südamele seda uuendada või see annetada. Nii tõi meie koguduse vabatahtlik abiline esimeseks advendipühapäevaks oma kätega valmistatud uue jõulusõime, et selles võiks olla kohta temal kes on sellesse maailma sündimas.

Nii saame tuua ennekõike oma südame sõimena kuhu Jumal laseb sündida Jeesuse, kes viib meie juures lõpuni töö mida ta sellesse ilma sündides on juba alustanud laulusalmi sõnadega:

 

Nii vaesele kui rikkale Sa, Jeesus, tule veel, et taevavalgus kõigile võiks paista eluteel. Sind ootan ma, Sind palun ma, kes oled loonud taeva, maa: nii vaesele kui rikkale nüüd rõõmsad jõulud too!